,, Kõrboja perenaine,,

                

                             Anton Hansen Tammsaare

                               ,, Kõrboja perenaine,,


       Ugala suur vabaõhulavastus Vargamäel
      
       Dramatiseerija: Urmas Lennuk
       Lavastaja: Vallo Kirs
      
       Osades: Ott Aardam, Kadri Lepp, Adeele Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter, 
       Andres Tabun, Kiiri Tamm, Janek Vadi, Marika Palm, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, 
       Kulno Malva,  Tarvo Vridolin, Heigo Teder, Kaarel Kauts, Emili Aedmaa või Pihla Põld,
       Viljam Konrad või Egert Konrad.
       Külarahvas: Vilma Luik, Üllo Kaur, Harlet Orasmaa, Andre Kõiv, Martin Niklus, Gerry
       Mäekivi, Ragnar Soa, Siim Tubli, Sergei Teppan, Siim Villem Vester, Merle Liinsoo, Ülle
       Konovalov, Merle Saluveer, Pille- Riin Lillepalu, Aili Nohrin, Gerda Sülla, Katharine
       Toomik.
   

       Esietendus Vargamäel 1. juulil 2016


  Vähe on ilmselt eestlasi kes poleks lugenud A.H. Tammsaare,, Kõrboja peremees,, raamatut. Etenduses on see kõik kenasti olemas ja raamatut lugenud saavad seda lugu seal enda jaoks uuesti avastada. Kes raamatut pole lugenud, siis nende jaoks on see ka kahtlemata huvitav etendus mida vaadata. Igav ei hakka ja võib-olla tuleb tahtmine isegi raamat läbi lugeda. Tammsaare klassikaline,, Kõrboja peremees,, on etenduses põimitud tänapäevaga ja tehtud humoorikamaks ning kokku on saadud,, Kõrboja perenaine,,
Mängitakse väga kaunis ja vabaõhulavastuse jaoks ideaalses kohas Vargamäel. Ikkagi A. H. Tammsaare sünnipaik. Kel soovi, saab enne etendust nautida ilusat loodust või teha ringkäigu muuseumis. Etenduse õhtutel toimub huvilistele ringkäik muuseumis algusega kell 17.30
 Sellises kohas nagu Vargamäe on mõnus olla ja aeg maha võtta keset kiiret elutempot ja üha enam peale pressivat nutiajastut.
  Nagu vabaõhulavastustel ikka, siis istumiskohad pole just mugavad ja soovitav oleks võtta istumise alla midagi pehmemat. Kohapeal jagatakse lahkelt ka istumisaluseid selleks. Selga toetada ei saa aga hea etenduse nimel tasub see 2,5 tundi ära kannatada ja vaheaeg on ju ka kus saab oma väsima kippuvatele liigestele uue elu sisse puhuda. Mina sattusin vaatama seda etendust siis kui ilm oli ideaalne selleks. Ei tilkagi vihma. Aga kuna seal vihma eest mingit kaitset pole, siis on tark otsus varustada ennast selleks puhkus kõige vihmakindlaga. Kunagi ei tea ju kas ilmataat on armuline või ei. Soovitav oleks kaasa võtta ka midagi soojemat selga sest mida aeg edasi ja kellaaeg hilisemaks läheb, siis seda jahedamaks läheb ka väljas. Ja seda aktiivsemaks muutuvad ka sääsed, lootes rikkalikku pidusööki. Rahvast on ju palju, etendused välja müüdud. Samuti pole soovitav jõuda kohale ka viimasel minutil sest kes ees, see mees ja saab paremad kohad. Hilineja saatuseks võib olla paratamatult kehvem istekoht.
  Pole kuulnud, et see lavastus publiku puuduse all kannataks või, et tegu oleks kehva asjaga. Nii palju kui olen uurinud selle etenduse kohta, siis tagasiside on ainult positiivne olnud. Pole keegi öelnud, et jama või ei meeldinud ja ei soovita. Seega kui tekkis võimalus minna, siis oli kindel otsus ka minna. Tuttavatelt saadud tagasiside mõne teatrietenduse kohta mõjutab tegelikult päris paljusid ja päris palju kas seda minna vaatama või ei. Kui on head kuuldud etenduse kohta, siis minnakse seda ka vaatama ja kui midagi halba räägitud, siis tekib paratamatult kahtlusi ja kõhklusi kas minna ikka või ei. Enamasti loobutakse, julgemad võtavad riski aluseks lause, et oma silm on ikkagi kuningas. Eks siis pärast ole näha mis asjaga tegu oli. Kas saab kahetseda ja ennast kirutud või hoopis meeldivalt üllatunud olla. Sest nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid ja mis ühe jaoks on igav ja jama, on teise jaoks väga hea ja huvitav ja vastupidi. Seega naabrinaise arvamus ei pruugi tähendada, et ka ise lahkuks teatrist sama arvamusega.
 Esimene vaatus on hoogsam, humoorikam ja kärarikkam. Viimase sõna otseses tähenduses kuna kasutatakse ka pürotehnikat. Sattusin istuma just sinnapoole kus seda kasutati ja eriti efektselt mõjus. Lausa nii, et koos pürotehnikaga pidi ka pool kõrvakuulmist mõneks ajaks taevasse lendama aga no pole hullu. Ugala Teatri lehel on ka kenasti hoiatatud, et etenduses kasutatakse pürotehnilisi valgus-ja heliefekte ning seetõttu palub teater võimaluse korral mitte planeerida etenduse külastamist koos lemmikloomade ning sülelastega. Seda nõu on tark ka kuulda võtta. Väiksemad lapsed võib see heliefekt ära ehmatada, loomadest rääkimata.
  ,, Kõrboja perenaine,, on Kõrboja naiste saatuse lugu- Anna, Eevi ja Madli lugu. Kaunis Kõrboja Anna saabub isatallu ja võtab seal talu juhtimise üle. Ülejäänud külarahvale ei anna aga rahu küsimus, kellest saab siis Kõrboja peremees? Millal ta tuleb, kes ta on? Sest ega nii ju ometi ei saa, et naine üksinda kogu talupidamist juhib. Peab olema ikka mees ka. Anna on väga iseseisev ega taha kuuldagi juttu, et peremees peab olema. Koju saabub ka Katku Villu, kes oli vahepeal vangimajas. Nende kahe teed ristuvad ja edasine on juba ajalugu nagu öeldakse. Väga palju ei tahaks sisu ette ära jutustada. Kes on raamatut lugenud, teab niigi sisu ja kes pole lugenud, sellel on lugu hulga põnevam ise vaadata kui kuskilt enne ette ära lugeda. Ja kellel ikka hinges kripeldab uudishimu mis seal ikka on, siis alati on etenduse teinud teatrite leheküljel olemas ka sisututvustus.
  Nagu tolle aja tuntud kirjanikele kombeks, siis üleliia rõõmsaid lugusid just ei kirjutatud ja seega on väga tervitatav see humoorikas pool mis lavastusse sisse põimiti. Rahvas tahab ju naerda ka. Ja naerda rahvas ka saab ning seda ikka päris mitmes, mitmes kohas. Mulle isiklikult meeldis see tasakaal, et on huumorit aga samas on ka draamat, seega midagi igale maitsele. Ei läinud ära komöödiaetenduseks aga ei läinud ka liiga depressiivseks. Kes sai kõhutäie naerda, kes sai pisaragi poetada. Endal võttis ka lausa pisara silma see väike armas poiss kes Villut mängis sest ta lihtsalt oli niiii nunnu ja kuigi tal seal lavastuses oli pisike roll, siis mängis ta seda väga hästi ja otse publiku südametesse. Kui tema rahva ette tuli, siis oli kuulda kuidas publiku nunnumeetrid lõhkevad üksteise järel ja kostus awwwww!  Kui armas hetk!
   Täiskasvanute seast oli selles etenduses minu lemmik Jassi mänginud Rait Õunapuu. Jass, kui tegelane, pole mingi unistuste mees naiste jaoks sest kes ikka tahaks loodrit, joodikut ja tühja loba ajajat omale meheks aga roll kui selline oli väga lahe. Jass on selle etenduse huumorisammas. Kui tema on pildis, siis on kindel, et te ka nalja saate. Rait mängis oma osa väga hästi. Pole küll kursis tema teiste töödega ja kuidas ta mujal mängib aga seal ta sai igati hästi hakkama. Ugala Teatri etendusi saab üldse ülimalt harva näha kuna teater asub minu jaoks kaugel. Muidu vaataks hea meelega midagi veel nende mängikavast. Ja Viljandisse võiks minna ka muidu iga kell, tegu on ühe minu lemmiklinnaga Eestis. Nii ilus ja rahulik ja sümpaatne koht. Kahju, et seal nii harva saab käia vaid.
  Ka meeldis mulle Ott Aardam Katku Villuna, selline täpselt õige Villu selle rolli jaoks.
Ja muidugi Luule Komissarov ja Egon Nuter oma tuntud headuses. Polegi neid vist enne laval näinud, ainult telekast aga sellised näitlejad suure algustähega peaks ikka oma silmaga ka üle kaema.
Kogu tervik oli seal väga hea ja kes pole veel näinud ja käinud siis neile oleks kindel soovitus minna vaatama. Usun, et te ei kahetse. Selle aasta etendustele küll kohti enam pole aga suur populaarsus eelmisel ja sellel aastal on toonud seni piletitest ilma jäänud inimestele juba rõõmusõnumi, et järgmisel aastal tullakse sama etendusega jälle publiku ette. Aasta aega ette pileteid osta on küll üsna riskantne sest iial ei tea mis elu toob, mis muutusi ja plaane aga mõnikord tasub selle riski võtta. Olen sellel suvel käinud neljal suveetendusel ja,, Kõrboja perenaine,, on seni olnud neist neljast parim minu meelest. Seega mina jäin rahule vähemalt :)
 
 
 

Kommentaarid